Soojuspumba valimisel tekib üks esimesi ja olulisemaid küsimusi: kui võimas soojuspump on hoonele vajalik?
Valikus võib olla näiteks 6, 8, 10, 12 või 16 kW soojuspump, kuid õige võimsus ei sõltu ainult maja suurusest. Liiga väikese võimsusega soojuspump ei pruugi kõige külmematel perioodidel hoone küttevajadust iseseisvalt katta, samas võib liiga võimas seade töötada ebaefektiivselt ja sagedamini sisse-välja lülituda.
Seetõttu tuleb soojuspumba valikul vaadata tervikut – hoone soojuskadu, küttesüsteemi, vajalikku küttevee temperatuuri, tarbevee vajadust ja soojuspumba tegelikku võimsust erinevatel välistemperatuuridel.
Miks maja suurus üksi ei näita vajalikku soojuspumba võimsust?
Soojuspumba võimsust ei saa valida lihtsalt maja ruutmeetrite järgi. Põhjus on lihtne – kõik majad ei kaota soojust ühepalju.
Kujuta ette kahte maja. Mõlemad on näiteks 150 m² suurused. Üks neist on uus ja hästi soojustatud: seinad, katus ja põrand hoiavad soojust hästi ning aknad ei lase palju soojust välja. Teine on vana maja, kus soojustus on kehvem ja aknad lasevad rohkem soojust välja.
Kuigi mõlemad majad on 150 m², võib teine maja vajada kütmiseks märgatavalt rohkem soojust.
Lihtsustatult öeldes: mida rohkem soojust majast välja pääseb, seda rohkem peab küttesüsteem juurde tootma.
Oluline on ka see, kuidas maja köetakse. Põrandaküte töötab tavaliselt madalama temperatuuriga kui radiaatorid. Seetõttu võib sama maja vajada erineva küttesüsteemi korral erineva võimsusega või erinevate tööomadustega soojuspumpa.
Näiteks võib hästi soojustatud 120 m² maja saada hakkama 6-8 kW klassi soojuspumbaga, samas kui suurema soojuskaoga 150 m² maja võib vajada 10-12 kW klassi seadet. Need ei ole siiski universaalsed reeglid – iga hoone tuleb eraldi üle vaadata.
Seetõttu ei ole õige mõelda:
„Mul on 150 m² maja, järelikult on mul vaja 12 kW soojuspumpa.“
Õigem on küsida:
„Kui palju soojust minu majast kõige külmemal ajal välja kaob ja kui palju soojust peab soojuspump juurde tootma?“
Just selle põhjal saab valida sobiva võimsusega soojuspumba.
Kõige olulisem on hoone soojuskadu
Soojuspumba võimsuse valimisel tuleb kõigepealt teada, kui palju soojust hoone kõige külmemates tingimustes vajab.
Soojuskadu näitab, kui palju soojust hoonest väliskeskkonda kaob ning kui palju peab küttesüsteem selle asendamiseks juurde andma.
Mida paremini on hoone soojustatud ja mida väiksem on selle soojuskadu, seda väiksem võib olla vajalik soojuspumba võimsus.
See tähendab ka seda, et suurem soojuspump ei ole automaatselt parem valik.
Miks suurem soojuspump ei ole alati parem?
Esmapilgul võib tunduda loogiline valida pigem võimsam seade – nii on ju rohkem võimsusvaru.
Tegelikult ei pruugi see olla parim lahendus.
Kui soojuspump on hoone vajaduse jaoks liiga suur, võib see töötada suure osa ajast väga väikese koormusega. Sõltuvalt seadme ja süsteemi lahendusest võib see põhjustada sagedasemat sisse- ja väljalülitumist ehk tsüklitamist ning vähendada süsteemi töö efektiivsust.
Samuti maksab suurema võimsusega seade üldjuhul rohkem.
Teisest küljest ei tohiks soojuspump olla ka liiga väike. Kui selle võimsusest ei piisa külmematel perioodidel hoone kütmiseks, peab süsteem rohkem kasutama lisakütet.
Eesmärk ei ole valida kõige suuremat ega kõige väiksemat soojuspumpa, vaid hoone vajadustele sobiv seade.
Vaata, kui palju soojuspump külmaga tegelikult toodab
Üks levinud viga soojuspumba valimisel on vaadata ainult seadme nime või maksimaalset võimsust.
Näiteks võib 12 kW soojuspumba puhul eeldada, et see annab igas olukorras 12 kW soojust. Tegelikult sõltub soojuspumba võimsus välistemperatuurist ja sellest, kui kõrge temperatuuriga küttevett süsteem vajab.
Seetõttu tuleb vaadata tootja tehnilisi andmeid erinevate töötingimuste juures.
Näiteks CTC EcoAir C100 C112 mudeli puhul on tootja andmetel maksimaalne küttevõimsus temperatuuril +7 °C ja 35 °C küttevee juures 12,46 kW, kuid temperatuuril -7 °C ja 35 °C juures 9,19 kW. See näitab hästi, miks ainult seadme nimivõimsuse vaatamisest ei piisa.
Samuti muutub soojuspumba tegelik võimsus ja kasutegur siis, kui küttesüsteem vajab kõrgemat küttevee temperatuuri.
Põrandaküte ja radiaatorid mõjutavad soojuspumba valikut
Soojuspumbale on üldjuhul soodsam töötada madalama küttevee temperatuuriga.
Näiteks põrandaküttesüsteem võib töötada suhteliselt madala temperatuuriga, samas kui vanemas radiaatorküttesüsteemis võib olla vaja oluliselt kõrgemat küttevee temperatuuri.
Kõrgem küttevee temperatuur mõjutab nii soojuspumba jõudlust kui ka kasutegurit.
Seetõttu tuleb soojuspumba valimisel vaadata mitte ainult seda, kui palju soojust hoone vajab, vaid ka millise temperatuuriga peab küttesüsteem selle soojuse hoonesse andma.
Eriti oluline on see vanemate majade puhul, kus soovitakse olemasolevad radiaatorid säilitada.
Aga soe tarbevesi?
Soojuspump ei pea tavaliselt tegelema ainult ruumide kütmisega. Sama süsteem võib valmistada ka sooja tarbevett.
Seetõttu tuleb arvestada ka majapidamise tarbevee vajadusega.
Oluline on näiteks:
- mitu inimest hoones elab;
- kui suur on sooja tarbevee tarbimine;
- kas majas on vann või ainult dušš;
- kui suur tarbeveepaak on kasutusel;
- milline on soovitud sooja vee temperatuur.
Samas ei tähenda suurem tarbevee vajadus automaatselt seda, et tuleb valida lihtsalt suurema võimsusega soojuspump. Süsteemi saab kavandada ka sobiva tarbeveepaagi ja juhtimise abil.
Millal piisab 8 kW ja millal on vaja 12 või 16 kW?
Sellele küsimusele ei ole võimalik anda ainult maja ruutmeetritel põhinevat universaalset vastust.
Näiteks võib 8 kW seade olla sobiv hästi soojustatud eramule, samas kui sarnase suurusega vanem ja suurema soojuskaoga hoone vajab suuremat võimsust.
Samas ei tähenda suurem maja alati automaatselt suuremat soojuspumpa. Hästi soojustatud suure maja soojuskadu võib olla väiksem kui kehvasti soojustatud väiksemal majal.
Õige võimsuse määramisel tuleb lähtuda hoone reaalsest soojusvajadusest, mitte ainult ruutmeetritest.
Kas soojuspump peab katma kogu hoone küttevajaduse?
Mitte alati.
Soojuspumbasüsteemi võib projekteerida nii, et soojuspump katab suurema osa aasta küttevajadusest ning kõige külmematel perioodidel kasutatakse lisakütet.
Selline lahendus võib olla täiesti mõistlik, kuid selle sobivus tuleb hinnata konkreetse hoone ja süsteemi põhjal.
Kaasaegsed inverter-soojuspumbad saavad oma võimsust vastavalt vajadusele muuta. Näiteks CTC EcoAir 700M seeria kasutab muutuva kiirusega kompressorit, mis kohandab seadme võimsust vastavalt hoone energiavajadusele, mistõttu ei pea seade suure osa ajast töötama täisvõimsusel. Seeria võimsusvahemik on 8–20 kW. Siiski peab ka inverter-soojuspumba puhul valima seadme võimsuse hoone vajadustele sobivalt.
Kas soojuspump peab hakkama saama ka -25°C juures?
Lisaks tuleb vaadata konkreetse soojuspumba tehnilisi andmeid. Seadme võimsus ei ole kõikides tingimustes sama – külmema ilmaga võib soojuspump toota vähem soojust kui soojema välistemperatuuri juures. Seetõttu peab sobiva mudeli valimisel vaatama, kuidas seade töötab ka Eesti külmemates talvetingimustes.
Samas ei ole tavaliselt mõistlik valida õhk-vesi soojuspumpa selliselt, et see suudaks üksinda katta kogu hoone maksimaalse soojusvajaduse ka kõige külmematel päevadel, näiteks -25 °C juures. See tähendaks sageli liiga suure võimsusega ja kallimat seadet, mida suurema osa aastast ei ole vaja.
Õhk-vesi soojuspumba puhul on mõistlik lähtuda sellest, et soojuspump katab suurema osa küttevajadusest iseseisvalt ning väga külmadel perioodidel tuleb vajadusel appi lisaküte. Paljudes süsteemides võib arvestada, et soojuspump kataks põhiküttevajaduse umbes kuni -7 °C välistemperatuurini ning sellest külmemaks minnes hakkab lisakütte osakaal järk-järgult suurenema. Täpne piir sõltub siiski konkreetsest hoonest, soojuspumbast ja küttesüsteemist.
Sellise lahenduse eelis on see, et soojuspump töötab suure osa küttehooajast efektiivselt ning kõige külmemateks üksikuteks päevadeks ei pea valima ebamõistlikult suurt seadet.
Mida siis soojuspumba valimisel vaadata?
Enne konkreetse mudeli valimist tasub välja selgitada vähemalt:
1. Hoone soojuskadu
Kui palju soojust vajab hoone kõige külmemates tingimustes?
2. Küttesüsteem
Kas majas on põrandaküte, radiaatorid või nende kombinatsioon?
3. Küttevee temperatuur
Millise temperatuuriga vett vajab olemasolev või kavandatav küttesüsteem?
4. Sooja tarbevee vajadus
Mitu inimest kasutab süsteemi ja milline on eeldatav tarbimine?
5. Soojuspumba võimsus erinevatel välistemperatuuridel
Ära vaata ainult +7 °C juures toodetavat võimsust – oluline on teada, mida seade suudab teha ka külmemates tingimustes.
6. Lisakütte vajadus
Kas soojuspump peab katma kogu tipukoormuse või kasutatakse kõige külmematel perioodidel lisakütet?
Õige võimsus on ainult üks osa tervikust
Hea soojuspumba süsteem ei tähenda lihtsalt õige võimsusega välisosa valimist.
Oluline on, et kogu lahendus oleks omavahel sobiv – soojuspump, sisemoodul, akupaak ja tarbevee lahendus ning olemasolev või uus küttesüsteem.
Samuti mõjutavad lõpptulemust paigaldus, dimensioneerimine ja seadistamine.
CTC soojuspumpade puhul aitame valida konkreetse hoone vajadustele sobiva lahenduse ning arvestame nii hoone soojusvajaduse, olemasoleva küttesüsteemi kui ka soovitud kasutusmugavusega.
Kui sa ei ole kindel, kas sinu majale sobib 8, 10, 12 või 16 kW soojuspump, tasub enne seadme valimist lasta kogu süsteemi vajadus üle hinnata.
